Eesti IT proff

Esimese asjana, mis mulle „IT proff“ fraasiga meelde tuleb on erinevate konverentside videosalvestused. Kindlasti olete samuti juhtunud nägema neid (Blackhat, Defcon jne). Täiesti hämmastavaid lahendusi on leitud paljude inimeste poolt. Vägagi motiveeriv, et on nii palju inimesi, keda mina nimetaks igal juhul professionaalideks. Kuid millegipärast ei ole ma leidnud selliseid videoid eestlaste kohta. Eks kindlasti mängib siin rolli ka tüüpiline n-ö eestlaslikkus. Ei meeldi meile väga teiste inimestega suhelda, kuid vaikselt käib ikka meil võistlus naabrist parem olla, seda nii järgmise majapidamisega võrreldes kui ka riigiti. Ja kuna just nimelt rõhutaks sõna „vaikselt“, siis üldiselt meile vist meeldibki nii enda asju hoida. Nüüd kui olen rääkinud ära eestlastele omase stereotüübi – tegutseda vaikselt, siis vaataks milliseid aspekte peaks Eesti IT proff ikkagi omama, et olla oma tiitli vääriline. 

Kõige lihtsam oleks alustada töökuulutustest ja vaadata, et mida siis nõutakse ühelt IT spetsialistilt. Kuid eks siingi ole lahkarvamusi erinevate tööpositsiooniliste nimetuste üle, kuid minule tundub, et kui kandideerimisel on nõutud töökogemus vähemalt viis aastat, siis ilmselt ikkagi otsitakse proffi. Esimese töökuulutusena, mis CV Keskuses silma paistab on tarkvarainseneri ametikoht Liewenthal Electronics OÜ’lt. Seal nõutakse sardisüsteemide arendamise kogemust vähemalt viis aastat, kõrgharidust ja siis veel ka  teatavaid iseloomujooni – korrektsus ja kohusetundlikkus. Kuid ilmselt on need vaid n-ö pealsed omadused. Kogu selle viie aastase tööl käimisega peaks inimene juba ennast korralikult kurssi olema viinud kogu infotehnoloogia maailmaga laiemalt ja süvitsi enda meelepärase teemaga (nt küberturvalisus, veebiarendus jne). Lisaks kui inimene on lõpetanud kõrgkooli, siis seda tavaliselt vähemalt kolme aastaga. Seega see on juba kaheksa aastat valdkonnas sees olemist. See tundub juba vägagi arvestatav ja selle ajaga jõuab inimene päris palju teha.

Kui nüüd aga jätta töökuulutused kõrvale, siis mis nurga alt võiks seda veel vaadata. Esmalt tuleks ikkagi vaadata sisu, kuigi seda on teine korda raske hinnata. Nimelt esmamulje võib olla vägagi professionaalne, kuid mida kauem inimesega suhelda, seda rohkem me taipame kellega me tegelikult räägime. Seega mõõduülikonnaga ei saa peita tühja kesta, aga saame võimendada keskpärast või väga head kesta. Teadmised peavad olema.

Proff on sageli teinud enda hobist töö. Kui inimene teeb asja hinge ja eesmärgiga, siis tihti peale ta ikkagi ka saab teatava tunnustuse ja tuntuse. Seegi üks proffi omadus on kindlasti ka tuntus. Sotsiaalne heakskiit mingis seltskonnas on kindlasti proffi omadus.

Ütleks, et selle nädala teema ülesehitus oli meie õppejõu poolt vägagi proffilt tehtud, minule väga meeldis. Haridus, sotsiaalne aspekt ja psühholoogia. Nende koosmõjul see proff valmib, aga eks iga proff ole veidikene erinev ja sellist ühest liigitust ei saakski teha. Kuid mida ilmselt igat proffi oma erialaga ühendab on teatav kiindumus ja uudishimu enda erialasse. Lihtsalt tööl käimine seda ei ole. Proff panustab ikka rohkem.