Posts

„Turunduspsühholoogia sotsiaalmeedias“ arvustus

Esimene rühmatöö link on jõudnud kursuse lehele ja kuna tegevusi on semestri lõpus küllaga, siis otsustasin ka selle rühmatöö retsensiooni eelisjärjekorras ära teha. Selleks esimeseks õnnelikuks osutus teema „Turunduspsühholoogia sotsiaalmeedias“, mille autoriteks on  Julia Ruzu, Saskia Rohtla, Denis Kusherekin ja Kristjan Mänd. Sissejuhatus oli paeluv ja probleem aktuaalne. Kuid ei pidanud pikalt lugema, et hakata nägema wiki’de eripära. Ma nüüd ei oska öelda, kas kirjutati ainult enda osa ja teiste osasid läbi ei loetud või ei tehtud seda enda kirjutisegagi, aga osad kordused ja erinevad mõiste definitsioonid hakkasid segama. Kui isegi nii suur probleem ei olnud mõne sõna kordumine järjestikustes lausetes, siis definitsioonid oleks võinud küll terve artikli peale ühendada, näiteks oli esmalt toodud mõiste „ pay-per-click “ ja hilisemas artikli osas „ cost-per-click “. Kui need mõisted oleks olnud sünonüümid või mitte, siis võinuks seda ka mainida, aga nagu ennist mainisin, siis ilmse

Microsofti eetikakoodeks

Sellel korral oli vaja tutvuda ühe IT-eetikakoodeksiga. Esmalt on muidugi küsimus, et miks Microsoft. Selle nädalase teema peale mõeldes tuli mul kohe meelde üks seik, kus Bill Gates pandi tööintervjuul juunior arendaja rolli. Ta vastas väga konkreetselt ja läbimõeldult. Ja sellest tingituna ma valisingi Microsofti. Muidugi on Microsoft suuresti ka tehnoloogia ettevõtte ja nad on turul olnud juba peaaegu, et algusest peale, seegi kinnitab, et nende eetikakoodeks peaks olema n-ö valmis ja seda võiks veidikene analüüsida. Esimesed read annavad kohe selgelt märku globaalsest ettevõttest, sest räägitakse iga inimese võimekamaks tegemisest läbi nende toodete. Muidugi mainitakse ka enese kõrgeid standardeid, mis peaksid olema usaldusvõtmeks nii investoritele, partneritele, klientidele kui ka riigiasutustele. Nende käitumisjuhend on üles ehitatud toetudes nendele kolmele: ennetus, märkamine ja lahendamine. Probleemide ennetamine on väga hea viis edasiste tüsistuste ära hoidmiseks. Seega on vä

Kalastamine (phishing)

Image
Selle nädalasel teemaspektril olen ma kõige rohkem kokku puutunud kalastamisega (phishing). Nimelt minu kokkupuude sai alguse mängust „ Runescape “, kus on teatavasti ka reaalne turg („real world trading“) mängu valuuta üle „coins“ („gp“) ja sellevõrra ka suurem tähelepanu erinevate kurjategijate pilkudele. Ühel päeval sain ma elektronkirja mänguvaldajalt „ Jagexilt “. Kiri oli rämpspostis, kuid see ei tekitanud erilist kahtlust, sest varasemalt on ka nende kirjad rämpsposti läinud. Avasin kirja ja seal seisis kiri ala: Teie kasutajale on tehtud logimine võõralt IP’lt. Meili aadressiriba tundus ka õige ja siis ma avasin selle lingi. Tavaline sisselogimise leht. Logisin suurest mõjutusest sisse ja siis ma nägin seda – leht ei olnud isegi HTTPS. Muidugi mingit kahju see mulle ei suutnud veel teha, sest logisin koheselt õigel lehel sisse ja muutsin enda parooli ära. Päev hiljem oli minu parool nähtav lekkinud paroolide andmebaasis ja tegelikult ma ohkasin kergendatult, sest kuskil mujal m

Kaamera ja silmad

Kuigi olen kasutanud varem nii StickyKeys kui ka MouseKeys utiliite, siis tegelikult ei mõelnud ma üldse selle peale, et need oleks seotud kuidagi erilisusega, lihtsalt mugavad tööriistad. Eks selle nädalane lugemine oli tõesti väga sisukas, puudutades neid samu eelmainitud utiliite, kuid ka muid abivahendeid arvutiga töötamiseks. Kui nüüd lähemalt vaadata, siis mitte ükski nendest tugilahendusest ei tundu uudne, kuid mida võimsamaks lähevad arvutid, seda n-ö uudsemat kraami saab tuua lõppkasutajani. Kui ülikooli juures on tihti näha isesõitvat autot, siis võtakski sellest ajendatult vaatluse alla kaameraga seotud lahendused. Kuna arvuti jõudlus aastatega kasvab, siis meile on tavakasutusse jõudnud näotuvastusega ekraaniluku avamine. Tõsi, masinal just ei pea väga palju võimsust olema, et paari kaadrit võrrelda eelnevate salvestustega. Jutt suundub ikka rohkem arvuti kasutamisvõimalusest kaamera abiga. Seal on juba rohkem jõudlust vaja, sest kaamerast tulevat infot on vaja kogu aeg töö

E-poed

Kui see kord on vaja tuua üks positiivne ja üks negatiivne näide kasutatavusest veebis, siis esmapilgul midagi negatiivset ei tulegi kohe pähe. Pikemal mõtlemisel, siiski suutsin leida ühe e-poe, mille kasutamiskogemus on väga katki ja sellest tuligi mõte võrrelda halba ja head e-poodi. Aga alustame siis halvaga. Koroona-kevade ajal rikkus üks pood head tava. Kui kõik olid teadlikud koroona tõsidusest, siis üks pood suutis ikka ainult enda nina alla vaadata. See oli Sportland . Nad tegid enda füüsilises poes suure allahindluste ralli. Internetis levisid pildid, kus rahvas oli sama hästi, et üksteise otsas kaupu krabamas. Kõik olid just kui unustanud distantsi hoida. See muidugi ületas uudiste künnise ja torkas ka minulegi silma. Huvi pärast sirvisin nende e-poe keskkonda, kuid kaua ma seal ei suutnud olla. Kogemus oli lihtsalt halb. Neil ei olnud integreeritud ostukorvi ja kohest ostmist, vaid sa pidid kirjutama neile läbi Facebooki chati-liidese. Ja kui lõpuks keegi sealt vastas, siis

Hollandi raudtee Ja Red Hat Enterprise

Uus nädal, uued väljakutsed. Sellel korral tundub tulevat veidikene pikem tumeda maa kompimine, kuid päris võõraks siiski asi ei jää. Scrum arendusmudelit olen vähemalt korra kuulnud ja Red Hat Enterprise’i olen juba eelnevalt enda blogis maininud. Tänases postituses teen juttu ühest arendusmudelist ja ühest ärimudelist. Aga alustame arendusmudeliga. Algselt eeldasin, et kui projekti lähtekood on suletud, siis lähemalt ka antud projektist ei räägita, kuid eksisin. Interneti avarustes leidus küllalt projekte, mida uurima hakata. Ja kuna sõna Scrum oli mulle juba meelde jäänud 2018. Aastal Mektory ’s toimunud IT-Ametite Päevalt , siis otsustasin ka spektri Scrum i suunas võtta. Scrum i võib pidada üheks agiilse arendusmudeli haruks, kus käib pidev koostöö kliendi ja arendajate vahel. Muidugi kõik ei toimu päris otseses suhtes, vaid seal on vahelülid – Scrum Master ja Product Owner .  Arendusmeeskond hoitakse üldjuhul kuni kümne ringis. Jaa Start – avalöök on antud ja nüüd tuleks sõna o

Kuidas saada häkkeriks

Image
  Juba eelnevas postituses mainisin, et selle nädala teema ajendas mul eelmist lõpetada. Ja ilmselt sama materjali läbi töötades saate te isegi aru, miks see teema huvitav oli. Seekordne postitus kajastab erinevaid mõtteid ja arutlust veebis leviva dokumendi „Kuidas saada häkkeriks (Hacker-HOWTO)“ kohta. Teose alguses mainitakse muidugi kohe ära laialdane vale sõnakasutus ajakirjanduse poolt. „Häkker“ on laialdaselt kasutusel sünonüümina kui pahalane Internetis, kes üritab süsteeme ära kasutada. See aga välistatakse sõnaga „kräkker“. Tunnen isegi ennast imelikult, sest varem ma seda ei teadnud. Eks õpime ju midagi uut iga päev.  Dokumendi sisu on sujuva ülesehitusega ja mõnus oli kohe lugeda. Kui tavaliselt arvata, et etiketi raamat on igav, siis see ei olnud. Ja tundub, et kirjutaja on olnud ikka korralik häkker, sest see dokument on võimsalt kirjutatud. Pani kohe pikalt mõtlema. Eks ta isegi maini, et üllatavalt suur hulk häkkereid on väga võimekad kirjutajad.  Autor mainib programme

Mark Zuckerberg ja Stewart Butterfield

Mark Zuckerberg ilmselt ei kujutanud Facebook i luues ettegi, et temast saab suurfirma juht. Ega seda vist keegi neist juhtidest seda ette ei kujutanudki. See on ju tegelikult paljustki teistsugune töö kui lihtsalt koodi kirjutamine – mis paljudel IT-juhtidel tol ajal hobiks oli. Ma ise kirjeldaks juhtimist kui maagiat. Maagiliseks teeb selle see, et kui kõik toimib, siis üldiselt ei ole aru saada, et miks asjad selliselt toimivad. Kuid ettevõtte languse ajal vaatavad kõik juhi poole, mis tegelikult nii ei peaks olema. Kuid tulles tagasi ikkagi selle maagia juurde, siis tegelikult on paljud selle n-ö selgeks õppinud. Neid juhte on hakatud analüüsima ja sellest tulenevalt hakatud seda maagiat kirjeldama. Selle nädala teemas on see maagia viidud kuuele tasemele: juht, suhtleja, juhendaja, mentor, arengumootor ja ülemus. Pikemalt neid lahti seletamata väidaksin, et heal juhil suisa, et peab olema mitu taset täidetud. Selle väite tõestuseks tooksingi selles postituses välja paar juhti sell

Eesti IT proff

Esimese asjana, mis mulle „IT proff“ fraasiga meelde tuleb on erinevate konverentside videosalvestused. Kindlasti olete samuti juhtunud nägema neid ( Blackhat , Defcon jne). Täiesti hämmastavaid lahendusi on leitud paljude inimeste poolt. Vägagi motiveeriv, et on nii palju inimesi, keda mina nimetaks igal juhul professionaalideks. Kuid millegipärast ei ole ma leidnud selliseid videoid eestlaste kohta. Eks kindlasti mängib siin rolli ka tüüpiline n-ö eestlaslikkus. Ei meeldi meile väga teiste inimestega suhelda, kuid vaikselt käib ikka meil võistlus naabrist parem olla, seda nii järgmise majapidamisega võrreldes kui ka riigiti. Ja kuna just nimelt rõhutaks sõna „vaikselt“, siis üldiselt meile vist meeldibki nii enda asju hoida. Nüüd kui olen rääkinud ära eestlastele omase stereotüübi – tegutseda vaikselt, siis vaataks milliseid aspekte peaks Eesti IT proff ikkagi omama, et olla oma tiitli vääriline.  Kõige lihtsam oleks alustada töökuulutustest ja vaadata, et mida siis nõutakse ühelt I

Copyright Copyleft

Autoriõigused on minu jaoks alati must maa olnud. Ilmselt ei ole ka teiegi läbi lugenud kõiki tingimusi, mida tarkvara nõuab ja ilmselt istub teil arvutis ikka WinRAR , mille prooviperiood on ammu läbi. Iga ettevõte võib vastavalt enda tarkvara sisule kirjutada peaaegu, et ükskõik millised tingimused selle kasutamise osas. Kuid tänapäeval on hoo sisse saanud open-source ’indus ja sellega kaasnevad samuti erinevad litsentsid, mistõttu uuriks neid litsentse lähemalt. Nimelt võtame vaatluse alla ingliskeelse terminina kutsutava copyleft ’i ja selle eriküljed. Copyleft tähendab sisuliselt nõuet tuletatud loomingut edastada samade tingimuste alusel. Free Software Foundation (FSF) jagab need neljaks kategooriaks – väga tugev, tugev, nõrk ja puuduv litsentside kogum. Siingi on valikuid palju, aga miks kasutada ühe asemel teist? Aga alustame neljast kõige tugevama litsentsiga, lühendiga AGPL . Erineb ta küll järgmisest tasemest vaid ühe lisa argumendiga, kuid siiski on tal kindel osa. Nimel