Arendaja

E-ITSPEA 3. nädala teema komponentidest oli kõige lähedasem Wikide osa. Nimelt kui gümnaasiumis oli vaja teha mingisugune presentatsioon või kirjatükk, siis sageli oli põhiallikaks Wikipedia. Õpetajatele see tegelikult ei meeldinud, kas siis sellepärast, et nad ei usaldanud ekraanil kuvatut või siis nad tahtsid, et me ei saaks seda infot nii kergekäeliselt ja uuriksime antud teemast natukenegi rohkem. Gümnaasiumi teemad on vägagi üldised ja Wikipedia annabki võimalikult lihtsa kokkuvõtte otsitavast teemast. Seetõttu ei saanud ma tol ajal sellest pahameelest aru, kuid siiski olin nii heakskiitu tahtev, et otsisin ka raamatutest infot. Nüüd, kus meil toimub ülikoolis E-ITSPEA kursus, siis selle esimese nädala teema alguses on märkus, mis seletas väga hästi ja selgelt, miks me võiksime kasutada teatmeteoseid. „Kirjalikes töödes ei ole üldjuhul heaks tavaks Wikipediale viidata (küsimus ei ole materjali kvaliteedis vaid põhimõttes - Wikipedia on olemuselt suur referaat ehk sekundaarne allik

Stenografistide töö Riigikogus. Riigikogus on vaja istungitel räägitu paberile kirja panna: selleks olid riigikogus enne tööl stenografistid , kuid nüüd hiljuti hakkas riigikogu sõnavõtte ümber trükkima robot Hans. Ja ennäe, Hansu looja on ju siitsamast, Tallinna tehnikaülikoolist. Üle 15 aasta kõnetuvastusega tegelenud TTÜ keeletehnoloogia labori juhataja ja Hansu looja Tanel Alumäe sõnul eksib Hans saja sõna kirja panekul kuuega. Kirjavahemärke lisab robot algelise tehisintellekti abil ehk see veel teeb palju vigu ja selle tööga peavad aitama veel endised kiirkirjutajad, kuid nüüd siis pigem keeletoimetajatena. Eelnevalt pidid kirjutajad tegema trükimasinatega ja kopeerpaberiga kibedat tööd. Võib öelda, et määrdunud näpud ja sageli ka näonahal olevad mustad triibud oli stenografisti tunnusmärk. Mingil ajal küll trükimasinad ja kopeerpaberiga koopiate tegemine asendus arvutiga, kuid tööd tuli samamoodi teha. Mina ei ole trükimasinaga ise kirjutanud, kuid arvan, et tulemus võib olla k

Võib väita, et Eesti on tuntud oma idufirmade poolest. Esimeste seas tuleb ilmselt kohe meelde Skype või Transferwise . Eks meedias olegi rohkem juttu õnnestunud ettevõtmistest, kuid on ka neid, kellel nii hästi läinud ei ole. Eestis küll suure suuga ebaõnnestunud idufirmadest ei räägita, kuid mujal maailmas leidub palju näiteid erinevates faasides olnud väikeettevõtetest, kes põrusid. Vine – 6-sekundiliste videote sotsiaalmeedia platvorm Vine oli noorte seas küllaltki tuntud sotsiaalmeedia platvorm, mis asutati 2012. aastal kolme innuka noormehe poolt. Samal aastal, enne mobiiliäpi välja tulekut, ostis Twitter selle 30 miljoni dollariga ära. Äpp avaldati algselt 2013. aasta jaanuaris iOS App Store’is ja juba sama aasta aprilliks oli sellest saanud enim alla laaditud aplikatsioon App Store’is. Kõik tundus hea, aga miks ikkagi ei suutnud Vine turul positsiooni hoida ja mis läks valesti? Vine ei suutnud kuidagi raha teenida. Kasutajaskond aina kasvas, aga Vine’il ei olnud paikapidavat

Kes ma olen? Olen Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilane, kes õpib IT süsteemide arendust. Vanust jagatud täpselt nii palju kui on tsükli viimane print. Miks ma seda teen? Ülikoolis võtan ma ainet nimega IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid (ITSPEA), kus päevaõppes oleks saanud mõne lisapunkti lihtsalt blogimise eest. Olingi juba parasjagu blogimiseks hoogu kogunud ja siis läks kogu kursus e-õppele. E-õppe vormil on juba sisuliselt sisse kirjutatud blogi pidamine, seega võiks öelda, et kaks kärbest ühe hoobiga. Tahaksin iga nädal teha vähemalt ühe postituse, eelkõige ainepõhised teemad enne, kuid kui aega hakkab ülearu olema, siis võiks ju tegelikult dokumenteerida terve ülikooli perioodi (sügis 2020-kevad 2024). Eks ole näha mis sellest välja kukub.