3 lootustandvat ja huvitavat ettevõtmist
Võib väita, et Eesti on tuntud oma idufirmade poolest. Esimeste seas tuleb ilmselt kohe meelde Skype või Transferwise. Eks meedias olegi rohkem juttu õnnestunud ettevõtmistest, kuid on ka neid, kellel nii hästi läinud ei ole. Eestis küll suure suuga ebaõnnestunud idufirmadest ei räägita, kuid mujal maailmas leidub palju näiteid erinevates faasides olnud väikeettevõtetest, kes põrusid.
Vine – 6-sekundiliste videote sotsiaalmeedia platvorm
Vine oli noorte seas küllaltki tuntud sotsiaalmeedia platvorm, mis asutati 2012. aastal kolme innuka noormehe poolt. Samal aastal, enne mobiiliäpi välja tulekut, ostis Twitter selle 30 miljoni dollariga ära. Äpp avaldati algselt 2013. aasta jaanuaris iOS App Store’is ja juba sama aasta aprilliks oli sellest saanud enim alla laaditud aplikatsioon App Store’is. Kõik tundus hea, aga miks ikkagi ei suutnud Vine turul positsiooni hoida ja mis läks valesti?
- Vine ei suutnud kuidagi raha teenida.
Kasutajaskond aina kasvas, aga Vine’il ei olnud paikapidavat plaani, kuidas platvorm võiks raha sisse tuua. Äpi sisse ei proovitud kunagi lisada reklaame ega ka annetuste süsteemi. Kasutajaskonna kasvades läks raha ainult välja, aga sisse midagi ei tulnud.
- Ei läinud kliendi vajadustega kaasa, samal ajal kui teised platvormid läksid.
Vine’ist oli plaanitud teha mikrojäädvustus platvorm, nagu algselt Twitter oma limiteeritud 140-tähemärgilise säutsuga. Kui teised platvormid suurendasid tasapisi enda videote maksimaalset kestust, siis Vine jäi kindlaks oma 6-sekundiliste videotega. Nii hakkaski vaikselt Vine populaarsust kaotama ja suured sisuloojad hakkasid teistele platvormidele üle kolima.
- Halb ettevõttesisene juhtimine
Vine’i kuulumine Twitter’i alla tekitas kuuldavasti palju siseprobleeme, millest üldsus muidugi midagi ei osanud aimata, kuniks hetkeni, mil kaks esialgset ettevõtte asutajat firmast lahkusid. Mõni aeg hiljem läks ära ka kolmas ja viimane algne Vine’i asutaja. Kui juhtimises on probleeme, siis terve meeskond kannatab.
Ouya – Androidi-baasil minikonsool
Eduka Kickstarter kampaaniaga alguse saanud Ouya pidi olema mobiilimängude elutuppa tooja. Nimelt ühendas Ouya mobiilimängud ja televiisori seda oma väliselt väikese konsooli ja esilekutsuvalt disainitud kontrolleriga.
Ouya probleemid algasid tarnest ja lõppesid vale turu valikuga: nad olid kuskil vahepeal päris konsoolide (Playstation ja Xbox) ja telefonide, tahvelarvutite vahel. Samuti tuli turule palju sarnaseid konkurente, kes hiilgasid rohkemate võimalustega ja odavama hinnaga. Aga Ouyal oli kasutajatele veel üks peibutis varuks - mängude esialgne proovimine oli tasuta, kuid mingi aja pärast pidi hakkama nende eest teatavat tasu maksma, mis vihastas nii mõnegi kliendi välja, ja sellega kaotati jäädavalt kasutajaid. Aastal 2012 asutatud Ouya visati nurka 2015. aasta suvel, kuid ettevõte oli selleks ajaks juba Razeri õla all.
Pebble – Nutikellad
Pebble on samuti alguse saanud Kickstarterist. Raha kaasati läbi keskkonna isegi kaks korda. Ma olin isiklikult kunagi Pebble’i austaja, kuid selle ostmiseni ma kunagi ei jõudnudki. Mulle tundus see idee huvitav, kuid minu üllatuseks on nad turult nüüd ametlikult kadunud.
Muidugi võib seda kõike seostada suurettevõtete turule tulekust oma nutikelladega, näiteks Samsung ja Apple. Pebble’i eelis oli varajane turupositsioon, kuid see ei olnud piisav nutitelefonide maailmas domineerivatele Apple’i ja Samsungile - firmad, mis hiilgavad oma mugavate integratsioonide ja suuremahuliste turundusstrateegiatega. 2012. aastal alguse saanud Pebble lõpetas oma tegevuse 2016. aasta detsembris.
Selge on see, et paljudel ettevõtetel ei olegi kindlat plaani lõpuni välja mõeldud - mis on tegelikult ka täitsa okei - kuid kui tegemist on ikkagi äriga, siis kindel on see, et klient ehk kasutaja on kuningas. Uuendusi tehes ei pruugi kasutajale see kohe meelepärane olla, kuid nende puudumine on samuti probleemne. Samas tuleks olla piisavalt tähelepanelik, millal on uuendus täiesti luhta läinud ja millal on tegu lihtsalt n-ö harjumistõvega. Inimesed tüdinevad või olemasolev rakendus ei rahulda nende vajadusi piisavalt ja nad vahetavad platvormi lihtsalt teise vastu välja. Samuti tuleks arvestada ka teiste turul olevate ettevõtete võimekust. Suured ettevõtted on võimelised kerge vaevaga välja tõrjuma väikesed nokitsejad.
Edasi lugemiseks:
Comments
Post a Comment