Wikide mõju teatmeteostele
E-ITSPEA 3. nädala teema komponentidest oli kõige lähedasem Wikide osa. Nimelt kui gümnaasiumis oli vaja teha mingisugune presentatsioon või kirjatükk, siis sageli oli põhiallikaks Wikipedia. Õpetajatele see tegelikult ei meeldinud, kas siis sellepärast, et nad ei usaldanud ekraanil kuvatut või siis nad tahtsid, et me ei saaks seda infot nii kergekäeliselt ja uuriksime antud teemast natukenegi rohkem. Gümnaasiumi teemad on vägagi üldised ja Wikipedia annabki võimalikult lihtsa kokkuvõtte otsitavast teemast. Seetõttu ei saanud ma tol ajal sellest pahameelest aru, kuid siiski olin nii heakskiitu tahtev, et otsisin ka raamatutest infot. Nüüd, kus meil toimub ülikoolis E-ITSPEA kursus, siis selle esimese nädala teema alguses on märkus, mis seletas väga hästi ja selgelt, miks me võiksime kasutada teatmeteoseid.
„Kirjalikes töödes ei ole üldjuhul heaks tavaks Wikipediale viidata (küsimus ei ole materjali kvaliteedis vaid põhimõttes - Wikipedia on olemuselt suur referaat ehk sekundaarne allikas, mille edasirefereerimine ei ole mõttekas)[1].“
Huvitav, miks õpetajad seda meile gümnaasiumis ei väitnud? Võimalik, et ma ise ei pannud seda sellel hetkel tähele kui sellest juttu oli, kuid üldiselt olin ma tähelepanelik. Saan aru, siin võib ka õppejõu ja õpetaja koormus mängu tulla, öeldakse, et ülikool on rohkem õppejõu-põhine kui üliõpilase-põhine. Gümnaasiumis nägin korduvalt tunnis kõrvaliste asjadega tegelejaid õpetaja tööd segamas, kuid ülikool on hoopis teistsugune, siin juba tahetakse omandada teadmisi. Tunnis on üldjuhul teemakohane arutlus ja inimesed tahavadki õppida. Ja eks see ole arusaadav. Sõel, kus kohast õpilasi läbi lastakse läheb väiksemaks ja ega ülikooliski on ju veel mitu sõela – bakalaureus, magister, doktor ja lisaks sellele veel ainepunktilised normipõhised täituvusnõuded. Gümnaasiumisse sisseastumisel ei pruugi mingit sõela olla, näiteks koolis, kus mina õppisin neid ei olnud. Ei mingeid sisseastumiseksameid, lihtsalt pidid olema lõpetanud põhikooli. Ja kui olid gümnaasiumisse astunud, siis sind üritati ka seal hoida, see oli rohkem ka kooli püsima jäämise eeldus, just gümnaasiumi osa, kuna õpilasi oli niigi vähe.
Kuid tulles tagasi Wikide ja teatmeteoste võrdluse juurde. Muidugi räägivad siin teatmeteostele vastu ka mõned raamatule omased iseärasused. Teadus ju tegelikult kogu aeg areneb ja kui mõelda veel roheliselt, siis oleks mõistlik kasutada ju veebis uuenduvat materjali kui arhailist tselluloosi hunnikut. Ja tundub, et noored saavad ka sellest aru (jätkusuutlikkus). Wiki-süsteemis tasub ainult muuta paar rida, lisada juurde viide ja info ongi uus, selleks ei pea ju ometi uut raamatut trükkima hakkama. Allika asjakohasuse üle otsustavad kasutajad ise. Kui paljud inimesed leiavad, et see allikas on usaldusväärne ja refereering oli sellele kohane, siis see ka antud artiklisse jääb. Vastupidiselt, aga peab raamatute osas tegema parandus- ja täiendustrükke.
Kui arvestada nüüd veel seda „õlle“ viirust, siis tegelikult ühendas erinevaid teatmeteoseid traditsiooniline raamatukogu. Kogu tarkus ühest kohast, kuid siiski veidi ebameeldiv, et ainult ühest füüsilisest kohast ja sageli ka kindlatel kellaaegadel. Uued ajad ja uued tavad. Paindlik töögraafik on tänapäeval ilmselt normaalsus ja kodukontorid on teemas rohkem kui enne viirust ja kui füüsiline raamat teeb sammu tagasi, teeb e-raamat tänavu kevadiste sündmuste lainel kaks sammu kohe kindlasti edasi.
Mul on tunne, et füüsilised teatmeteosed on oma käiguga maha jäänud ja Wikide mõjul on tulnud esile online-andmebaasid ja nendest on saanud omaette äri. Kui arvata, et Internetis on kõik kättesaadav ja teadus peaks olema tasuta, siis see jääb üürikeseks. Muidugi on see teadusearengu poolele hea, sest asjad jõuavad veebi, saadavat tulu saab kasutada teadustööks, kuid üldjuhul on erinevatel teadusasutustel erinevad kokkulepped allikate kasutamise osas, eks ta üks vorst-vorsti moodi jagamine ole, aga saia peale nad seda vorsti panna ei taha (allikatest hoitakse eemal teadusväliseid inimesi suurte tasudega).
Kasutatud materjal:
Edasi lugemiseks:
Comments
Post a Comment