Copyright Copyleft
Autoriõigused on minu jaoks alati must maa olnud. Ilmselt ei ole ka teiegi läbi lugenud kõiki tingimusi, mida tarkvara nõuab ja ilmselt istub teil arvutis ikka WinRAR, mille prooviperiood on ammu läbi. Iga ettevõte võib vastavalt enda tarkvara sisule kirjutada peaaegu, et ükskõik millised tingimused selle kasutamise osas. Kuid tänapäeval on hoo sisse saanud open-source’indus ja sellega kaasnevad samuti erinevad litsentsid, mistõttu uuriks neid litsentse lähemalt. Nimelt võtame vaatluse alla ingliskeelse terminina kutsutava copyleft’i ja selle eriküljed.
Copyleft tähendab sisuliselt nõuet tuletatud loomingut edastada samade tingimuste alusel. Free Software Foundation (FSF) jagab need neljaks kategooriaks – väga tugev, tugev, nõrk ja puuduv litsentside kogum. Siingi on valikuid palju, aga miks kasutada ühe asemel teist?
Aga alustame neljast kõige tugevama litsentsiga, lühendiga AGPL. Erineb ta küll järgmisest tasemest vaid ühe lisa argumendiga, kuid siiski on tal kindel osa. Nimelt kui inimesed arendavad olemasolevat tarkvara edasi ja panevad selle ärilistel eesmärkidel tööle, siis nad peavad lähtekoodi avalikustama. Näiteks kui firma soovib kasutada ja sealhulgas ka modifitseerida mingit tarkvara firma siseselt, siis seda võib teha. Aga juhul kui firma soovib nüüdseks modifitseeritud tarkvara ka teistele pakkuma hakata, siis ta peab selle avalikuks tegema ja litsentseerima seda AGPL kohaselt.[1]
GNU GPL ehk tugev litsentsi kõige kuulsam näide on Linux. Seda võib levitada, on piiramatu kasutusega, avatud lähtekoodiga, litsentsi kitsendused tal ei esine ja sama litsents laieneb kõigile tuletistele. Tarkvara võib muuta vastavalt oma vajadustele, kuid sellele modifikatsioonile laieneb alati sama GPL litsents. Tihti seostatakse seda litsentsi kui „tasuta“, kuid see ei ole nagu „tasuta õlu“, see on pigem vabadus.[2] GPL litsentsi all olevad teenused võivad ka tasulised olla, näiteks Red Hat distro. Linuxi baasil, kuid pakutakse veel lisandväärtusena kliendituge. Leian, et mõnele inimesele sobiks see. Ta ei taha maksta Windowsi ega macOS eest, aga siiski tahaks piisavalt tuge, et mingites tarkvaralistes küsimustes hätta ei jääks või soovitud tulemuseni kiiremini jõuaks. Võimalus olla n-ö eksootiline, aga siiski piisavalt kaitstud.
Ja olemegi jõudnud nõrga litsentsini ehk LGPL. Kogu veebinduse arenguga sai loodud ka veidi nõrgem litsents kui GNU GPL. Sellega taheti luua erinevate veebiliideste kogumeid, mida saaks dünaamilisel linkimisel kasutada ehk LGPL litsentsi all olevat koodijupile peaks ainult viitama nii palju, et seda on kasutatud.[3] Selline vabalt kasutatav tarkvara on vägagi hea arengu mõttes. Inimestele meeldib kui mingeid teeke või teab mis imevidinaid saab vabalt ja kergelt kasutada. Kõige lihtsama näite LGPL kasutamisest leidsin ma Telia poest. TRENDneti ruuteri kasutusjuhend[4], kus lõpus on ka viidatud, et sellele ruuterile on tarkvara kirjutatud kolmandate osapoolte poolt ja garantiid tarkvarale ei anta.
Kui nüüd vaadata puuduv litsentside kogusse, siis siin on samamoodi peaaegu kõik lubatud. Võtsin vaatluse alla Apache litsentsi. See litsents lubab vabalt kasutada, muuta ja levitada tarkvara. Lähtekoodi ei pea avalikustama, samuti võib enda modifitseeritud osa litsentseerida mingisuguse muu litsentsiga. Ja ega väga kaugele ei peagi näite puhul vaatama kui Apache ise. Nende nime all on kõige laialdasemat kasutust[5] leiduv veebiserveri tarkvara, mis kannab ka Apache litsentsi.
Selle nädala teema siis selleks korraks põgusalt läbi võetud. Dokumentatsioonidesse sukeldudes sain kiirelt aru, et nii kaugele ei jõua ja võtsin ette erinevad artiklid ja blogid. Sain veidikene aimu autoriõigustest veebis ja leidsin, et tegelikult on küllaltki palju erinüansse igal erinval litsentsil. Paari õhtuga seda asja päris kindlasti selgeks ei tee ja see ikkagi nõuaks suuremat läbivaatust. Aga et kui sellel erialal tahta tegutseda, siis tuleks need endale ikka korralikult selgeks teha. Samuti sain kinnitust, et see juura on ikka kuiv. Kuid nagu minul raskeks läinud ülikooli eriala valiku puhul, kas Informaatika või IT-süsteemide arendus, on siingi väga raske valida millist litsentsi täpselt kasutada. Muidugi kõige vabama litsentsiga saab seda nagu öeldudki, kõige vabamalt kasutada, kuid kui GPL litsentsiga on juba kõik see vaev ära tehtud, siis kas on mõtet uut ratast leiutada.
Comments
Post a Comment