Minu kogemus Virginia Shea käsuga: näe võrgus hea välja
Internet võitleb tänapäevaste eelarvamustega. Me ei näe füüsiliselt isikut, kellega me teksti või hääle vahendusel suhtleme. See annab väga hea võimaluse saada tuttavaks inimestega, kellega me reaalses elus mingit kontakti ei otsikski.
Minu kogemus selles vallas jääb umbes 10 aasta tagusesse aega. Nimelt tol ajal koolis käies oli minul peale kooli lemmiktegevuseks Minecrafti mängimine. Sõbraga olime koos mänginud ühes serveris koos teistega ja sõbrunenud ühe poisiga. Mingi aja möödudes olime me nagu 3 musketäri. Pärast kooli leidsime me ikka ennast sealt samast serverist, kus tavaliselt, ja üldjuhul olime me häälvestluses Skype’i vahendusel - tekstipõhiselt oleks väga raske ilmselt asjade koordineerimine. Me ehitasime kindluseid ja tegime rüüsteretki teiste omadele. See oli väga põnev ja mingil ajal saime me ka selle poisiga Facebookis „sõbraks“. Pärast kogu selle mängimismaania vaibumist jäin ma temaga veel veidikene edasi suhtlema. Me rääkisime tegelikult päris palju - kuidas koolis läheb, mis õhtul plaanis jne. Olin justkui leidnud endale sõbra, mis sest, et ma ei olnud temaga reaalses elus kohtunud. Ma ei teadnud isegi, milline ta välja nägi ja ega temagi teadnud minust rohkemat: meie Facebooki profiilipiltideks olid lihtsalt avatarid.
Kunagi aastaid hiljem, kui too poiss põhikooli lõpetas, postitas tema ema läbi Facebooki lõpetamisest pilte ja ta oli seal ära märgitud. Ta oli suur. Mitte et see mind häirinud oleks, aga Ilmselt ei oleks ma temaga tol ajal suhtlema hakanud just samal põhjusel. Sellel ajajärgul oli minu suhtlusringkonnas ju ainult n-ö omasugused, pigem peenema poolsema kehaehitusega ja 3XL suurust kandev omaealine minuga suure tõenäosusega sõbraks ei saanud. Eks meil kõigil ole tegelikult kalduvus hoida omasuguste poole, ei saa nagu pahaks ka panna, sest see juba puhtalt instinktipõhine.
Kuid neid pilte nähes ei mõistnud ma teda hukka, vaid sain aru, et tegelikult aastate eest, kui me suhtlesime, oli ta väga tore inimene ja ma soovisin talle läbi Facebooki lõpetamise puhul õnne. Ilmselt ei oleks ma hakanud temaga suhtlema, kui ma sellel ajal oleks teadnud, milline ta välja nägi. Mõeldes nüüd tagasi, siis oli minu mõttemaailm ikka õelust täis, aga sellel korral päästis virtuaalne maailm füüsilise maailma suure kaalupunkti ja see kogemus on jäänud mulle sellest ajast meelde. Internet õpetas mind: esmalt tuleks hinnata inimest tema jutu kui välimuse põhjal.
Viited:
Comments
Post a Comment