Hollandi raudtee Ja Red Hat Enterprise
Uus nädal, uued väljakutsed. Sellel korral tundub tulevat veidikene pikem tumeda maa kompimine, kuid päris võõraks siiski asi ei jää. Scrum arendusmudelit olen vähemalt korra kuulnud ja Red Hat Enterprise’i olen juba eelnevalt enda blogis maininud. Tänases postituses teen juttu ühest arendusmudelist ja ühest ärimudelist.
Aga alustame arendusmudeliga. Algselt eeldasin, et kui projekti lähtekood on suletud, siis lähemalt ka antud projektist ei räägita, kuid eksisin. Interneti avarustes leidus küllalt projekte, mida uurima hakata. Ja kuna sõna Scrum oli mulle juba meelde jäänud 2018. Aastal Mektory’s toimunud IT-Ametite Päevalt, siis otsustasin ka spektri Scrumi suunas võtta. Scrumi võib pidada üheks agiilse arendusmudeli haruks, kus käib pidev koostöö kliendi ja arendajate vahel. Muidugi kõik ei toimu päris otseses suhtes, vaid seal on vahelülid – Scrum Master ja Product Owner. Arendusmeeskond hoitakse üldjuhul kuni kümne ringis. Jaa Start – avalöök on antud ja nüüd tuleks sõna otseses mõttes kinni hoida. Scrumi kirjeldused tunduvad alati mulle kui teatesprindid. Kuid tulles nüüd ka konkreetse näite juurde, siis ega sealgi käis võidujooks. Nimelt käsil oli Hollandi raudtee infosüsteemi uuendamine, kus olemasolevat süsteemi taheti muuta vähem inimnõudlikumaks ja kuna esimene katsetus kosemudelit järgides läks luhta, siis kaasati arendusse Marco Mulder ja Martin van Vliet’i, kes ongi spetsialiseerunud Scrumitajad. Kuid kõik ei olnud ikka paigas, nad ei suutnud leida ideaalset Product Ownerit ja seetõttu otsustati täita see roll hoopis kahe analüütikuga. Ja ennist rääkides arendusmeeskonna suurustest, siis alguses oli neil seitsme liikmeline meeskond, kuhu tegelikult kohe lisandusid ka arendajad Indiast. Hiljem tehti see meeskond kaheks – viis ja viis. Ja veel hiljem kolmeks. Koosolekuid peeti Skype’i vahendusel. Lõpuks, kui projekt oli lõpuni viidud, tegi reaalne klient sellele ka auditi, mis andis kinnitust heast lähtekoodist ja süsteemi ülevalpidamisest.[1]
Kuid muutudes jälle rahulikuks, piiluks Red Had Enterprise ärimudelit. Esmalt nende kodulehte vaadates leiab sealt terve suure struktuuri – erinevad koolitused, sertifikaadid, tooted, konsultatsioonid. Ega kuidagi peabki lisandväärtust pakkuma (Linux kernel on vabalt saadav) ja tundub, et seda tehakse ikkagi väga suurelt.[2] Piisab ühekordsest suuremast maksest ja 24/7 klienditugi on sinu päralt. Hetkel tundub, et ettevõte liigub jõudsalt kaugarvutitele (cloud-computing) mõeldud tarkvara suunas. Samuti on võimalik kõigil, kes vähegi soovivad, arendada nende tarkvara edasi, küll aga kaasatuna Fedora Linux distro kujul. Kuid copy-cat’e leidub sellgi poolest ka siingi. Nimelt kuna RHEL’i lähtekood on avalik, siis on sellest omakorda tekkinud veel teisi distrosid: CentOS, Oracle Linux, Scientific Linux jne. Võrreldes Oracle Linuxit Red Hat Enterprise Linuxiga, siis muutunud on ainult nimi. Selle tarbeks on Red Hat püüdnud patch faile mitte-klientide eest salajas hoida, aga tulutult[3]. Oracle tuli 2012. aastal välja RedPatch teenusega, mis kuvab avalikult RHEL kerneli muudatusi[4]. Sellest hoolimata on siiski RHEL kindel valik nii mõnegi suurettevõtte jaoks: Ford, Deutsche Bank.[2]
Sellel nädalal toimus järjekordselt IT Ametite Päev, kus mainiti taaskord Scrumi. Eks ta üks populaarne arendusmudel ole ja tegelikult on täiesti mõistetav. Kui kasutada kosemudelit, siis vaadatakse tulemust kahe aasta pärast, kuid Scrumi puhul peab mingisugune lahendus kolme nädalaga valmis olema ja sellest saab juba edasisi korrektuure teha. Kui selliselt projekt lõpuni viia, siis ei tohiks kliendil mingisuguseid pretensioone esinda, sest igal korrektuuril kaasatakse ka klienti ennast. Kuid RHEL jäi siiski kuidagi veel kaugeks, kuigi kogu see Linuxi teema on endale aina rohkem meeldima hakanud. Ma arvan, et varsti võib mind näha Linuxi ridades.
Viited:
[1] - InfoQ - Case study: Distributed Scrum Project for Dutch Railways
Comments
Post a Comment