Kaamera ja silmad

Kuigi olen kasutanud varem nii StickyKeys kui ka MouseKeys utiliite, siis tegelikult ei mõelnud ma üldse selle peale, et need oleks seotud kuidagi erilisusega, lihtsalt mugavad tööriistad. Eks selle nädalane lugemine oli tõesti väga sisukas, puudutades neid samu eelmainitud utiliite, kuid ka muid abivahendeid arvutiga töötamiseks. Kui nüüd lähemalt vaadata, siis mitte ükski nendest tugilahendusest ei tundu uudne, kuid mida võimsamaks lähevad arvutid, seda n-ö uudsemat kraami saab tuua lõppkasutajani. Kui ülikooli juures on tihti näha isesõitvat autot, siis võtakski sellest ajendatult vaatluse alla kaameraga seotud lahendused.

Kuna arvuti jõudlus aastatega kasvab, siis meile on tavakasutusse jõudnud näotuvastusega ekraaniluku avamine. Tõsi, masinal just ei pea väga palju võimsust olema, et paari kaadrit võrrelda eelnevate salvestustega. Jutt suundub ikka rohkem arvuti kasutamisvõimalusest kaamera abiga. Seal on juba rohkem jõudlust vaja, sest kaamerast tulevat infot on vaja kogu aeg töödelda. Me võime uurida ka veidikene filmitööstust, kus kogu näoilmete osa võeti teerajajana sisse „Avataris“ kasutades veel näole paigaldatud täpikesi, et saada näoilmeid digitaalsel kujul. Nüüdseks ei ole vaja enam näpikesi, kuid hea valgustusega näkku suunatud kaamera on siiani vajalik, et saada täpseid tulemusi. Internetis avarustes on ilmunud ka erinevad deepfake’, kus suudetakse näoilmed jätta samaks, kuid muutes nägu täielikult kellegi teise omaks. Eks needki olen veidikene kisa tõstatanud. Kuid tulles tagasi meie teema juurde, et kuidas see kõik on jõudnud sinna, et arvutit saab kasutada peaaegu, et ainult kaamerale otsa vaadates. Meil on nüüdseks olemas väga palju erinevaid süsteeme, mis suudavad inimesi ja autosid kaamerapildilt tuvastada. Seega ei tohiks olla raske ka tuvastada kaamerale lähedal asuva inimese näoilmeid, liigutusi ja ka silmade liikumist. Kui näolihaseid on võimalik liigutada vabalt, siis võib piisata ka lihtsalt tarkvaralisest veebikaamera lahendusest, mis tuvastab erinevaid näoilmeid. Kuid kui see ei ole võimalik, siis tasuks plaanida eraldi kaamera ja tarkvara lahenduse soetamisele, mis registreerib silmade liikumist. 

Nüüdseks pikemat aega netiavarustest uurinud erinevatest abilistest, mida saab kaameraga ühilduda ja mida selle kõigega üldse teha lõpuks saab, siis jäi silma üks konkreetne organisatsioon, mis nende seadmetega tegeleb. Selleks on Tobii Dynavox ja tundub, et nad teevad ikka päris korralikke asju, sest leidsin isegi video, kus nende tehtud seadmetega saab mängida väga paljusid erinevaid mänge. Võimalik, et ka silmadega navigeerimine saab kunagi tavakasutajale üheks peamiseks vahendiks arvuti kasutamisel, kuid eks selleni ole veel pikk tee ees.

Edasi lugemiseks ja vaatamiseks:

Comments

Popular posts from this blog

Eesti infoühiskonna arengukava 2020

„Turunduspsühholoogia sotsiaalmeedias“ arvustus