Mark Zuckerberg ja Stewart Butterfield
Mark Zuckerberg ilmselt ei kujutanud Facebooki luues ettegi, et temast saab suurfirma juht. Ega seda vist keegi neist juhtidest seda ette ei kujutanudki. See on ju tegelikult paljustki teistsugune töö kui lihtsalt koodi kirjutamine – mis paljudel IT-juhtidel tol ajal hobiks oli. Ma ise kirjeldaks juhtimist kui maagiat. Maagiliseks teeb selle see, et kui kõik toimib, siis üldiselt ei ole aru saada, et miks asjad selliselt toimivad. Kuid ettevõtte languse ajal vaatavad kõik juhi poole, mis tegelikult nii ei peaks olema. Kuid tulles tagasi ikkagi selle maagia juurde, siis tegelikult on paljud selle n-ö selgeks õppinud. Neid juhte on hakatud analüüsima ja sellest tulenevalt hakatud seda maagiat kirjeldama. Selle nädala teemas on see maagia viidud kuuele tasemele: juht, suhtleja, juhendaja, mentor, arengumootor ja ülemus. Pikemalt neid lahti seletamata väidaksin, et heal juhil suisa, et peab olema mitu taset täidetud. Selle väite tõestuseks tooksingi selles postituses välja paar juhti selle illustreerimiseks.
Esimeseks näiteks tooksingi välja juba sissejuhatuses mainitud Mark Zuckerbergi. Tema teekond juhini algas 2004. aastal Facebooki loomisega. Sealt edasi arenes projekt vägagi kiiresti ja 2008. aastal oli poiss miljardär [1]. Tema ettevõte on kasvanud meeletult suureks ja kogu selle üleval hoidmine on kindlasti väga raske. Nüüd pea 15 aastat hiljem on tal kindlaks kujunenud juhtimisstiil. Kuigi selle kirjeldamine ei olegi esmapilgul kergete killast. Muidugi peaks kõigil juhtidel olema olemas visioon – peab olema selge pilt, kuhu pürgida. Sellest tulenevalt on tulnud Facebooki erinevaid lisa funktsioone, näiteks: ostu-müügi keskkond. Lisaks uuendustele, laseb ta enda töötajatel valida, millistest projektidest nad osa võtavad. See tagab töötaja kõrgema motivatsiooni ja tihtipeale ka parema lõpptulemi.[2] Kuid tegelikult veel huvitavam seik Facebookist on see, et ei ole kindlat hierarhiat – ka kõige värskeim töötaja võib Zuckerbergiga diskuteerida ja ta julgustabki seda. Kõiki peaks kohtlema võrdselt.[3] Sellega juba olekski Zuckerbergis nähtud nii juhi, suhtleja, juhendaja, mentori ja arengumootori rolli käekäiku.
Teine näide pärineb samuti tuntud IT-ettevõttest. Slacki asutaja Stewart Butterfield. Butterfield on muidugi ka teise tuntud ettevõtte juht olnud, pildijagamise platvorm nimega Flickr, kuid 2008. aastal otsustas ta sellelt positsioonilt taanduda. Slacki asutas ta alles 2013. aasta augustis ja 2015. aastal pälvis ettevõte ajakiri Inc. Magazine aasta ettevõtte tiitli [4]. Sellel korral võtsin ma vaatluse veidi teisepilgu alt ja uurisin, mida Butterfield ise on juhtimise kohta öelnud või maininud. Ühest temaga koosviibimisest on tehtud kokkuvõte kolme olulise õppetunniga juhtimisest. Nimelt Butterfield on selgitanud, et kõige olulisem osa juhi kohal olles on see, et inimesed teaksid ettevõtte visiooni ja eesmärke. Muidugi ta nendib, et seda on korduvalt juhtimisalastes artiklites mainitud, kuid mida mainitud ei ole, on nende järjepidev kordamine. Neid peaks kordama senikaua kuniks kõik on ühel lainel. Samuti mainib ta enesearengut. Kui ettevõte kasvab, peab tema juht kasvama sama kiiresti. Sellest tulenevalt on muidugi tarvis teada enda nõrkusi ja neid arendada. Nii kasvab hea juht. Kuid mida ta samuti mainib on meeskond. Tema kõrval peavad olema parimad. Nii saavutatakse soovitud tulemused. Meeskonna kasuks räägib tema enda värbamistehnika. Ta oskab suhelda ja leida need inimesed, kes on ettevõttele vajalikud.[5] Siingi on paljud juhirollid Butterfieldi poolt täidetud.
Nagu nendest näidetest välja tuli, on heal ja tugeval ettevõttel juht ja sellel juhil on mitmeid häid omadusi ja selle va maagia tundmine on üks neist. Muidugi ei ole kõik juhiks sündinud, vaid seda õpitakse. Kuid ettevõte ja juht peaksid olema samal tasemel. Vastasel juhul ilmselt ettevõte ei toimiks selliselt nagu toimiksid praegused Microsoft, Slack, Facebook jne.
Kuigi selle nädalalane teema ei pannud kohe kirjutama, siis järgmist nädalat piiludes tekkis tuhin see nädal kiiresti ära lõpetada ja nii ta tehtud saigi. Isegi päris rahul, kuid oleksin võinud otsida mõned huvitavamad näited (nt: Eestist).
Comments
Post a Comment